Muidugi! Alati tuleb kasutada töövahendit, mis sobib konkreetse ülesande jaoks kõige paremini.  Linux on tõenäoliselt maailmas enim kasutatud operatsioonisüsteem, kuid selle kasutusalad jäävad tavalistele inimestele märkamatuks. Paraku pole võimalik Linuxi kasutuse ulatust ühegi statistikuga realistlikult hinnata.

Tavalisel sülearvutil või lauaarvutil on domineerivaks Windows või MacOS ja need operatsioonisüsteemid sobivad töölauale üsna hästi – lisaks harjumus aastatepikkuse kasutamisega.

Linux domineerib näiteks mikroarvutite ja seadmete vallas. Väga laialt laialt levinud näide on näiteks Raspberry Pi. Samuti väga suure tõenäosusega leiad sa Linuxi oma telefonist (kui sa kasutad Androidi), digiboksist, telekast, kodusest ruuterist jne.

Samuti on Linux domineeriv serverite valdkonnas. Suurem osa veebi-, meili-, mängu- jt servereid kasutavad kõik Linuxit. Samuti kui vaadata superarvutite valdkonda (kõige kiireimad arvutid maailmas), siis need kasutavad peaaegu eksklusiivselt Linuxit.

Jah. Programmeerimine 1 aine läbimine on võimalik ilma Linuxita aga

• Sa ei saa täit kogemust sellest mida soovime sulle edasi anda.
• Osade laboritega pead sa tegema lisatööd selleks, et saada tööd tehtud.
• Päris kõiki laboreid ei ole võimalik lahendada ilma Linuxit kasutamata.

Programmeerimine 2 ainet läbida ilma Linuxit kasutamata on keeruline, kui mitte võimatu.

C keele valikul on mitmeid põhjuseid.

Esiteks on see keel erialaselt sobilik. Erialadel kus seda ainet õpetatakse on lähedane kokkupuude riistvaraga ja C on võrdlemisi masinalähedane keel, mis on näiteks sobilik mikrokontrollerite programmeerimiseks.

Teiseks on see pedagoogiliselt hea keel – tegu on riistvarale lähedase keelega, mis annab sulle suurepärase arusaama miks asjad maailmas töötavad nii nagu nad töötavad. Saades aru probleemi juurest  on lihtsam probleeme mõista ning lahendusi otsida. Seda juba ükskõik mis programmeerimiskeeles või situatsioonis.

Kolmandaks on tegu laiatarbekeelega – st sisuliselt on võimalik programmeerida kõike mida soovid. Kuigi siinpuhul on oluline mainida, et valida tuleks siiski eesmärgile sobilik  keel – veebiarendust või mõnda suuremahulist kasutajarakendust sellega teha ilmselt mõistlik pole.

Neljandaks on tegu lihtsa keelega – st sellel keelel puuduvad kõiksugu keerukad ja mahukad võimalused mida teised keeled pakuvad. Sedasi on hea arendada välja oma loogikat ja arusaama programmeerimisest ning loogikast ilma liigselt segadust tekitamata kõigi võimalik võimaluste vahel.

Viimaks on oluline mainida, et kui oled ühe keele hästi selgeks õppinud, siis teistele keeltele üleminek on väga lihtne ja võtab oluliselt vähem aega. Programmeerimine 1 aine eesmärk on õpetada siiski eelkõige algoritmilist mõtlemisviisi, C keel on vaid vahend selle realiseerimiseks. Laiemas pildis ei ole ühtegi arendajat, kelle pagasis oleks vaid üks programmeerimiskeel.

Geany võlu peitub selle lihtsuses. Tegu on esmaste programmeerimisainetega, mille eesmärgiks on aluste õpetamine. Geany ei sisalda keerukat funktsionaalsust, mille õppimine võtaks kaua aega – me eesmärk pole õppida redaktorit kasutama, vaid koodima ja mõtlema.

Programmeerimine 1 ja 2 ainetes on lubatud kasutada endale meelepärast koodiredaktorit, kuid sellisel juhul vastutad sina selle seadistamise eest.

Linux on töövahend nagu iga teine. Oskus valida käsil oleva töö jaoks sobilik töövahend on oluline. Tarkvara arenduse mõttes on Linux enamjaolt eelistatud töövahend.

Tudengina on ka oluline mitte kinnistuda vaid ühele platvormile, vaid avastada erinevate platvormide eeliseid ja puuduseid.

Kasutab ikka. Dokumenteerimisvajadus on väga erinev sõltuvalt ettevõttest. Näiteks kui startupis on dokumenteerimine minimaalne, siis pangandus- või militaarsektoris on see olulisel kohal. Kõik sõltub mida tulevikus tegema satud. Samuti võib juhtuda, et UMLi asemel on otsustatud kasutada mõnda teist formaalset üleskirjutusviisi.

Sellegipoolest on oskus modelleerida vajalik, eriti kui projekti kallal toimetab palju inimesi korraga – kõik neist peavad saama asjast aru ühtemoodi ja keegi ei taha, et iga väiksemagi küsimuse korral neid tülitama tuldaks. Modelleerimine on korraliku dokumenteerimise osa ja see aitab vähendada asjatuid koosolekuid ja üksteise segamist.

Kirjuta mulle enne tunni toimumist Mattermosti, sellisel juhul hilinemist ei rakendu. Järgmine kord tundi tulles esita ülesanded nende nädalate kohta kus osaleda ei saanud.

Maksimaalse tulemuse saavutamiseks peaksid lahendama edasijõudnute ülesannete hulgast vähemalt mõne ülesande. Kõiki tegema ei pea.

Edasijõudnute ülesannete lahendamise esimene eesmärk peaks olema enda kogemustepagasi laiendamine. Programmeerimine on oskus, mis vajab pidevat treenimist.

Lisaks saab edasijõudnute ülesannete eest täiendavalt punkte, millega saad kas kompenseerida kas teisi tegemata laboriülesandeid või hilinenud esitamisi. Samuti on see võimalus saada maksimaalne labori punktisumma mõni nädal enne lõppu – sedasi on semestri lõpus vähem muret punktide pärast.

Ei. Tööde ajal tohid kasutada vaid kooliarvutit.

Jah, võid. Sellisel juhul oled sa ise vastutav, et su tarkvaraplatvorm oleks ühilduv ja töötab.

Mõnes laboris võib tekkida ka vajadus kasutada kooliarvutit – näiteks võime kasutada mõnda täiendavat teeki, mida sul ei ole.

Arvesta, et kontrolltöö ja eksami ajal oled sa kohustatud kooliarvutit kasutama!

Laboriülesannete punktid varieeruvad lähtuvalt nende keerukusest ja tükeldusest.

Iga baasülesanne annab tavaliselt vahemikus 1,50 – 3,00 punkti, kui see on esitatud õigeaegselt.

Iga edasijõudnute ülesanne annab tavaliselt 0,50- 1,00 punkti. Samasse suurusjärku jäävad ka kodutööd.

Mõnel juhul võib väga mahukas ülesanne anda ka rohkem punkte tänu tervikülesande tükeldustele anda üks osa ülesandest vähem punkte.

Esmase ülevaate oma seisust saad kui valid Moodles hinded. Seal näed iga nädala eest saadud punkte eraldi. Punkte uuendatakse iga kahe – kolme nädala tagant.

Täpsema ülevaate saamiseks tule küsi kas tunnis või läbi Mattermosti minu käest mida veel esitada saab.

Laboritööde tagasisidet anname tunnis jooksvalt.

Kodutööde tagasiside leiad Moodlest esitatud töö alt, kui avad kommentaaride välja.

Testide ja eksami kohta tagasiside saamiseks tule ja küsi otse oma praktikumi juhendaja käest.

Laboriülesandeid on võimalik esitada kuni 3 nädalat pärast laboritundi, kus see anti. Erandina pole võimalik kaitsta ülesandeid, mille lahendus on üles laetud koodinäitena terviklikul kujul ning pärast laboriülesannete lukkumineku kuupäeva.

Baasülesandeid on võimalik kaitsta kuni nädal aega hiljem ilma punkte kaotamata. Esitades baasülesande 2 kuni 3 nädalat pärast tundi võetakse nominaalpunktidest maha ~25%. Edasijõudnute ülesannetele ega koefitsienti ei rakendata.

Alates neljandast nädalast pärast laborit enam ülesannet esitada ei ole võimalik.

Näide: Neljandal nädalal antakse laboris baasülesanne väärtusega 3 punkti. Seda ülesannet on võimalik esitada 4. ja 5. nädalal ning saada selle eest 3 punkti. Esitades ülesande 6. või 7. nädalal on võimalik saada selle eest2.25 punkti. 8. nädalal seda ülesannet enam esitada ei saa.

Ülesande tagantjärgi kaitsmise soovist anna meile tunnis märku.

Ei pea. Programmeerimine 1 aine alguses on võimalik teha sinu oskustes hindamine. Selleks on kohapeal kirjutatav test ja täiendav kodune ülesanne.

Ülesanded tuleb lahendada C keeles. Ülesannete teemad on kooskõlas aine sisuga.

Eduka soorituse korral saad endale eksamieelduse ja laboritest osa võtma ei pea. Seejärel tuleb sul sooritada veel kodutööd ja eksam ning ongi aine tehtud.

Programmeerimine 2 aine tuleb sooritada terves ulatuses.