KKK

Aine korraldus

  • Jäin haigeks / isolatsiooni, mis nüüd saab?

    Kirjuta mulle enne tunni toimumist, sellisel juhul hilinemist ei rakendu. Järgmine kord tundi tulles esita ülesanded nende nädalate kohta kus osaleda ei saanud.

  • Kas ma pean tegema ka edasijõudnute ülesandeid?

    Maksimaalse tulemuse saavutamiseks peaksid lahendama edasijõudnute ülesannete hulgast vähemalt mõne ülesande. Kõiki tegema ei pea.

    Tehes rohkem edasijõudnute ülesandeid on sul võimalik kompenseerida puuduvaid punkte kui mõni ülesanne jäi vahele. Samuti saad kiirendada enda teekonda maksimaalse tulemuseni laboris – sedasi on semestri lõpus vähem muret punktide pärast.

    Lisaks on nende lahendamine hea võimalus harjutamiseks – sedasi oled paremini valmis eksamiks.

  • Kas ma võin kasutada enda arvutit kontrolltöö / eksami ajal?

    Ei. Tööde ajal tohid kasutada vaid kooliarvutit.

  • Kas ma võin kasutada enda arvutit praktikumis?

    Jah, võid. Sellisel juhul oled sa ise vastutav, et su tarkvaraplatvorm oleks ühilduv ja töötab.

    Mõnes laboris võib siiski tekkida ka vajadus kasutada koolairvutit.

    Arvesta siiski, et kontrolltöö ja eksami ajal sa seda teha ei tohi.

  • Kui palju punkte saab iga laboriülesande eest?

    Laboriülesannete punktid varieeruvad lähtuvalt nende keerukusest ja tükeldusest.

    Iga baasülesanne annab tavaliselt 0,75 – 1,50 punkti, kui see on esitatud õigeaegselt.

    Iga edasijõudnute laiendus ülesandele annab tavaliselt 0,25 – 0,75 punkti. Samasse suurusjärku jäävad ka näiteks ülesanded, mis on tükeldatud alamosadeks – seda siis iga alamosa eest eraldi.

    Mõnel juhul võib väga mahukas ülesanne anda ka rohkem punkte.

  • Kuidas näha täpselt mis mul praktikumis tegemata?

    Tule küsi tunni ajal juhendaja käest. Vaatame seisu üle ja uurime mida saaks veel esitada.

  • Kust ma näen tagasisidet oma esitatud töödele?

    Laboritööde tagasisidet anname tunnis jooksvalt.

    Kodutööde tagasiside leiad Moodlest esitatud töö alt, kui avad kommentaaride välja.

    Testide ja eksami kohta tagasiside saamiseks tule ja küsi otse oma praktikumi juhendaja käest.

  • Ma ei jõudnud ülesannet õigeaegselt valmis, mis nüüd saab?

    Eeldusel, et ülesanne pole juba üles laetud koodinäitena tule ja näita seda järgmisel korral tundi tulles. Anna meile eraldi märku oma soovist seda näidata.

    Kuigi täispunkte saab vaid õigeaegselt näitamise eest on sul siiski võimalik 75% sellest saada. Vajadusel saad puudujääki kompenseerida lahendades edasijõudnute ülesandeid.

  • Ma juba oskan progeda, kas ma pean kõik ikka kaasa tegema?

    Ei pea. Semestri alguses on võimalik teha sinu oskustes hindamine. Selleks on kohapeal kirjutatav test ja täiendav kodune ülesanne.

    Ülesanded tuleb lahendada C keeles. Ülesannete teemad on kooskõlas aine sisuga.

    Eduka soorituse korral saad endale eksamieelduse ja laboritest osa võtma ei pea. Seejärel tuleb sul sooritada veel kodutööd ja eksam ning ongi aine tehtud.

     

  • Aine sisu, töövahendid

  • Kas Linuxit päriselt ka kasutatakse?

    Muidugi! Igal asjal on oma koht kuhu see sobitub kõige paremini.

    Linuxit ei märgata tavaliselt kuna see ei leia kasutust tavakasutajate hulgas. Siin domineerib Windows, millele järgneb MacOS.

    Küll aga Linux domineerib näiteks kõiksugu mikroarvutite ja seadmete valdkonnas, sest leidub väga vähe ressurssi kasutavaid distributsioone – laialt levinud näide võiks olla Raspberry Pi. Suure tõenäosusega leiad Linuxi ka oma telefonist, digiboksist, telekast ja ruuterist.

    Samuti on Linux domineeriv serverite valdkonnas. St suurem osa veebi-, meili-, mängu- jt servereid kasutavad kõik Linuxit. Kui tavalisi servereid leiab ka mõnikord ka Windowsit jooksutamas, siis näiteks superarvutide juures pole Windowsile kohta.

     

  • Kas ma saan aine tehtud ilma Linuxit kasutamata?

    Jah, saab, aga

    • Sa ei saa täit kogemust sellest mida soovime sulle edasi anda.
    • Osade laboritega pead sa tegema lisatööd selleks, et saada tööd tehtud.
    • Päris kõiki laboreid ei ole võimalik lahendada ilma Linuxit kasutamata.
  • Miks C? Miks mitte Java/Python/...?

    C keele valikul on mitmeid põhjuseid.

    Esiteks on see keel erialaselt sobilik. Erialadel kus seda ainet õpetatakse on lähedane kokkupuude riistvaraga ja C on võrdlemisi masinalähedane keel, mis on näiteks sobilik mikrokontrollerite programmeerimiseks.

    Teiseks on tegu laiatarbekeelega – st sisuliselt on võimalik programmeerida kõike mida soovid. Kuigi siinpuhul on oluline mainida, et valida tuleks siiski eesmärgile sobilik  keel – veebiarendust või mõnda suuremahulist kasutajarakendust sellega teha ilmselt mõistlik pole.

    Kolmandaks on tegu lihtsa keelega – st sellel keelel puuduvad kõiksugu keerukad ja mahukad lisavõimalused mida teised keeled pakuvad.

    Viimaks mainiks ka veel seda, et kui oled ühe keele hästi selgeks õppinud, siis teistele keeltele üleminek on väga lihtne ja võtab oluliselt vähem aega. Programmeerimine 1 aine eesmärk on õpetada siiski eelkõige algoritmilist mõtlemisviisi, C keel on vaid vahend selle realiseerimiseks. Laiemas pildis ei ole ühtegi arendajat, kelle pagasis oleks vaid üks programmeerimiskeel.

  • Miks me kasutame Geanyt? Kas ma võin midagi muud kasutada?

    Geany võlu peitub selle lihtsuses. Tegu on esmaste programmeerimisainetega, mille eesmärgiks on aluste õpetamine. Geany ei sisalda keerukat funktsionaalsust, mille õppimine võtaks kaua aega – me eesmärk pole õppida redaktorit kasutama, vaid koodima ja mõtlema.

    Aines on lubatud kasutada endale meelepärast koodiredaktorit, kuid sellisel juhul on juhendajate tugi vastava vahendi suhtes piiratud.

  • Miks me kasutame Linuxit?

    Linux on töövahend nagu iga teine. Oskus valida käsil oleva töö jaoks sobilik töövahend on oluline. Tarkvara arenduse mõttes on Linux enamjaolt eelistatud töövahend.

    Tudengina on ka oluline mitte kinnistuda vaid ühele platvormile, vaid avastada erinevate platvormide eeliseid ja puuduseid.

  • Miks me kasutame UMLi? Keegi ei kasuta seda ju?

    Kasutab ikka. Dokumenteerimisvajadus on väga erinev sõltuvalt ettevõttest. Näiteks kui startupis on dokumenteerimine minimaalne, siis pangandus- või militaarsektoris on see olulisel kohal. Kõik sõltub mida tulevikus tegema satud. Samuti võib juhtuda, et UMLi asemel on otsustatud kasutada mõnda teist formaalset üleskirjutusviisi.

    Sellegipoolest on oskus modelleerida vajalik, eriti kui projekti kallal toimetab palju inimesi korraga – kõik neist peavad saama asjast aru ühtemoodi ja keegi ei taha, et iga väiksemagi küsimuse korral neid tülitama tuldaks. Modelleerimine on korraliku dokumenteerimise osa ja see aitab vähendada asjatuid koosolekuid ja üksteise segamist.

  •