Kuidas jooksutada Linuxit enda arvutil

Kui sa jooksutad praegu Windowsit ning tahad proovida Linuxit ning seda võimalikult valutult ja lihtsal? Hüppa lihtsalt järgnevasse peatükki:  Ubuntu Linuxi jooksutamine VMWare Workstation Player virtuaalmasinas

Tahad rohkemat teada? Siia lehele on kirja saanud hulgim informatsiooni, mis mõningatele võib huvi pakkuda, kuid on täiesti ebavajalik enamikele.

Linuxi distributsiooni valimine

Kui Windowsist ja macOSist on sisuliselt vaid üks distributsioon, siis Linux on avatud lähtekoodiga ja omab neid hulgim – keegi ei tea kui palju. Sisuliselt on seda võimatu teada kuna igaüks meist võib oma Linuxi distributsiooni teha. Küll tasub aga jälgida mdia teevad turu suurimad tegijad.

Suurimad Linuxi distributsioonid: https://distrowatch.com/dwres.php?resource=major

Seda mis on kõige populaarsem Linuxi distributsioon parasjagu on samuti keeruline öelda – statistikuid on palju ja need on väga erinevad, ühtset võimalust jälgida ei eksisteeri. Samuti pole ka olemas parimat versiooni Linuxist, kõik on suhteline ja sõltub kasutajast ning konkreetsetest vajadustest.

Ühe asjaga on enamik inimesi siiski päri – üks kõige lihtsamaid Linuxi distributsioone millega alustada on Ubuntu. Sellel on hea tugi ning üsnagi ulatuslik kasutajate kogus just töölaua operatsioonisüsteemina.

Aja jooksul kasvavad enamik rohkem asjast huvitatud kasutajad Ubuntust välja ja seda väga erinevatesse suundadesse. Entusiastid vaatavad sageli põnevamate distributsioonidesuunas nagu nt Arch ja Gentoo, kuid samuti ka Manjaro. Need, kes vajavad siiski head ühilduvust ja ei taha liigselt aega kulutada lõpetavad sageli Kubuntut ja Linux Minti kasutades. Alternatiivseid valikuid otsivad kasutajad lõpetavad sageli kas MAX, elementary või Pop!_OS kasutajatena.

Mis Linuxi distributsioone su õppejõud kasutavad?

Laboriarvutitele on paigaldatud erinevad versioonid OpenSUSE Linuxist. Seda peamiselt ühilduvuse ja tasulise toe pärast. See ei ole Linuxi versioon, mida me üldjuhul soovitaksime igapäevaseks kasutamiseks, eriti esimese Linuxina.

Peamiselt kasutame me personaalselt kas Ubuntu või Kubuntu linuxit. Viimane neist on teistsuguse kasutajaliidesega Ubuntu. Mitmed meist on enne seda kasutanud Linux Minti.

Meie peamine külalisõppejõud kasutab Arch Linuxit.

Mitmed meist jooksutavad ka erinevaid mikroarvuteid ja servereid, nendel jookseb nt CentOS, Raspian, Ubuntu server jne.

Erinevaid viise Linuxi jooksutamiseks

Linuxi jooksutamiseks on palju erinevaid viise. Mõned neist lihtsad, teised keerulisemad. Osad neist võivad ka ajutiselt tekitada olukordi, kus enam üldsegi ühtegi operatsioonisüsteemi sisse ei saa. Seda on õnneks muidugi kerge parandada tavaliselt.

Linuxi jooksutamine virtuaalmasinas

See on kõige lihtsam ja ohutum viis seda teha. Kogu su süsteem säilib täielikult ja olulisi muudatusi sellele ei tehta. Lisatakse vaid tüüpiliselt nt uus virtuaalne võrgukaart ja klaviatuuri tüürel (driver). Arvuti luuakse virtuaalsena ja seda jooksutatakse su praeguse operatsioonisüsteemi sees. Ressursid lähevad jagamisele.

+ Tegu on vaid programmiga sinu arvutis, seda on lihtne eemaldada ning see ei tekita kestvaid muudatusi süsteemile.
+ Sisuliselt saad endale liivakasti (sandbox) kus mängida. St virtuaalses masinas toimuv ei saa üldjuhul katki teha su peamist operatsioonisüsteemi. Teatud asjad siiski levivad välja kui piisavalt ettevaatlik ei ole (kõiksugu viirustega mängida ei tasu nt rünnataval riistvaral).
+ Saad teha tõmmise kindlast ajahetkest ja kergesti sinna süsteemi taastada.
+ Virtuaalmasinat on kerge üle kopeerida teistesse arvutisse või serveritesse ning neid sealt kättesaadavaks teha üle võrgu.
+ Puudub vajadus täiendava arvuti või riskantsete muudatuste jaoks.
– Aeglasem kui jooksutada seda otse enda riistvaral
– Jookseb oluliselt paremini kui su riistvaral on sisse ehitatud virtualiseerimise tugi. Enamik riistvarast seda toetab, küll võib olla vaja see sisse lülitada.
– Vajab võimekat riistvara kuna su arvuti peab kahte operatsioonisüsteemi paralleelselt jooksutama.

Kaks kõige enamlevinud teise tüübi hüperviisorit:

  • VMWare Workstation player (https://www.vmware.com/products/workstation-player.html) –
    Tarkvara on loonud üks kõige suuremaid hüperviisorite arendajaid tööstuses. Eratarbimiseks on see programm tasuta, kuid mitmete piirangutega.
  • Oracle Virtualbox (https://www.virtualbox.org) – Väga võimekas ja laialdase funktsionaalsusega tasuta programm, toimib kõigil suurematel platvormidel. Pigem levinud eratarbimises. Kui virtualiseerimine pole protsessoris toetatud, siis toetab see ka emuleerimist, kuid see on oluliselt aeglasem.

Ubuntu Linuxi jooksutamine VMWare Workstation Player virtuaalmasinas

Nõuded:

  • Sul on vaja vähemalt 15GB vaba kettapinda, mis võiks soovitavalt olla SSD peal.
  • Sul on vaja vaba operatiivmälu (RAM) selleks ajaks kui virtuaalmasin töötab – Soovitavalt võiks sul olla vaba vähemalt 2 GB. Saab ka vähemaga, soovitavalt võiks aga rohkem olla.
  • Protsessoril võiks olla vähemalt 2 tuuma, soovitavalt 4.
  • Protsessor peab toetama virtualiseerimist ning see peaks olema sisse lülitatud.

Enne paigaldamist on meil vaja virtuaalmasina loomiseks tarkvara ja Linuxi plaaditõmmist.

  1. Lae alla tarkvara: https://www.vmware.com/products/workstation-player.html
  2. Installeeri see. Kuniks tegu pole kommertskasutusega, siis on see tasuta.
  3. Lae endale Ubuntu Linuxi töölauaversiooni ISO (plaaditõmmis): https://ubuntu.com/download/desktop
    Üldjuhul on soovitatav laadida endale LTS versioon sellest.

Nüüd on eeltöö tehtud, aeg alustada paigaldamist.

NB! Kui kasutad sülearvutit, siis soovitav on olla seinatoitel või vähemalt omada korralikku ja täis laetud akut.

Käivita VMWare Workstation player. Loo uus virtuaalmasin.

Automatiseeritud paigalduseks vali siit, et kasutad paigalduseks plaaditõmmist. Seejärel otsi üles varem alla laetud Ubuntu plaaditõmmis. Sedasi ei pea sa paigalduse käigus midagi tegema, VMWare hoolitseb kõige eest ise.

Kui soovid käsitsi paigaldada ja ise seadistusi teha, siis vali, et paigaldad operatsioonisüsteemi hiljem. Sedasi paigaldust me siin juhendis ei käsitle, kuid 2 vihjet siiski: süsteemiks 64 bitine Linux ja pärast virtuaalmasina valmis tegemist mine selle seadistusse ning lisa Linuxi ISO tagantjärgi.

Järgmisel ekraanil pead sisestama enda masina andmed – kasutaja ja parooli, millega hakkad Linuxisse sisse logima. Need seadista enda parema äranägemise järgi.

Kui see valmis, siis tuleb valida kuhu kohta kõik virtuaalmasina failid lähevad. 2 soovitust siinpuhul:

  1. Soovituslik on see salvestada SSD peale
  2. Tavaliselt läheb sul seal vaja kuskil 10 ~ 15 GB kettaruumi. Maksimaalse saad ise määrata järgmisel lehel.

Järgmise sammuna pead määrama ära maksimaalse suuruse oma virtuaalmasina kõvakettale. Vaikeseadistus on üldjuhul sobilik.

NB 1: Tegu on maksimaalse võimaliku suurusega. Pärast paigaldust on see ligikaudu 10 GB, mis ära kasutatakse. Selle suurus kasvab vastavalt kui virtuaalmasina kettal kasutusel olev andmemaht kasvab (nt programme paigaldades, faile alla laadides, programme koostades jne).

NB 2: Tagantjärgi ketta suurendamine on võimalik, kuid siis tuleb seda teha nii virtuaalmasina seadistuses kui ka virtuaalmasinasse paigaldatud Linuxis. Üldjuhul on mõistlik anda kohe piisav kogus mälu.

Kõik see tehtud, näed ülevaadet oma loodavast masinast. Siin saad sa viimase hetke muudatusi veel sisse viia kui seda peaks vaja olema. Üldjuhul ei pea sa siin midagi muuta.

NB! Siin näed sa ka kui palju protsessori tuumasid ja operatiivmälu su arvuti saab. Vajadusel saad seda ka muuta, vajutades “Customize hardware”. Minimaalselt võiks see olla 2 GB mälu ja 1 tuum. Soovitav mõistlikuks kogemuseks oleks pigem 4 GB ja 2 tuuma.

  1. Neid ressursse ei kasutata, kui su virtuaalmasin on välja lülitatud või seisma jäetud.
  2. Need ressursid on jagatud. Neid kasutatakse vaid siis, kui su virtuaalmasin ka neid tegelikult vajab. Tegu on maksimaalsete numbritega, mis sellele võimaldatakse.

Kui masina tööle paned, siis näed esimese asjana teavitust, et tuleks alla laadida  VMWare tools for Linux. Soovitan seda kindlasti teha. See tekitab sulle toe kasutada jagatud kaustasid oma põhilise operatsioonisüsteemiga, annab parema graafilise kiirendi toe, lubab jooksvalt akna suurust muuta jne.

Nüüd edasi võid minna võtta tassikese teed, kohvi või midagi kolmandat. Paigaldus kestab umbes 10 minutit kaasaegse arvuti puhul. Kui kogu paigaldus on tehtud, näed sisselogimisekraani.

Mis edasi

  1. Mine läbi esmase ülesseadistamise. Sa ei pea seda Linuxit ühildama oma kontodega, ega seadistama livepatchi, kuid võid.
  2. Üks hetk küsitakse sult uuenduste paigaldamist. Tee seda kindlasti.
  3. Nüüd võid sellega mängida. Ära unusta ka paigaldada vajalikku tarkvara!

Vihje 1: Saad akna suurust muutes muuta ka operatsioonisüsteemile antud ekraani suurust. Seda vähemasti kuniks lubasid VMWare’i tööriistad alguses alla laadida ja paigaldada. Võimalik, et kuskil on ka kerge bugi, kus see ei tööta korralikult enne esmase ülesseadistuse lõpetamist. Pärast seda peaks see toimima kenasti.

Vihje 2: Kui tahad seadistada üles jagatud kausta oma peamise operatsioonisüsteemi vahel, siis dokumentatsioon selle kohta on siin: https://docs.vmware.com/en/VMware-Workstation-Pro/15.0/com.vmware.ws.using.doc/GUID-AB5C80FE-9B8A-4899-8186-3DB8201B1758.html

Linuxi jooksutamine USB pulgalt

See on tõenäoliselt kõige ebamõistlikum antud aine jaoks. See tähendab, et sa paigaldad sisuliselt operatsioonisüsteemi USB pulga peale.

Linuxit on võimalik USB pulgalt jooksutada kergelt ja see on vaikekäitumine ilma midagi eraldi seadistamata. Tavaliselt kasutatakse seda operatsioonisüsteemiga tutvumiseks ja parandamiseks. Küll aga vaikeseadistuses ei säili muudatused, mis oled teinud süsteemis. Selleks on enamikel programmidel, millega Linuxi USB pulka saad luua, võimalik panna ka persistence, mille abiga jäävad muudatused alles.

Selleks, et taolist pulka jooksutada pead sa määrama, et arvuti käivitataks USB pulga pealt. Seda saad teha näiteks BIOS/UEFI seadistuses või läbi kiirkäivituse menüü (quick boot menu). Viimane on üldjuhul soovituslik, sest see ei muuda jäädavalt seadistusi. Sageli on see võimalus lukku keeratud ettevõtte arvutitel, kuna see on ka omamoodi turvaauk.

+ Saad jooksutada just enda operatsioonisüsteemi, enda seadistuses, ükskõik millisel masinal. Peaaegu.
+ Pole vaja jännata boot loaderitega, partitsioonidega jne. Kõik vajalik on just sellel samal pulgal
– Sageli on keelatud ettevõtete masinatel turvariski tõttu
– USB pulgad on meeletult aeglased. Samuti kõiksugu pulgale kirjutamine tapab selle oluliselt kiiremini.

Dual-boot

Selle meetodi puhul paigaldatakse su arvutisse 2 operatsioonisüsteemi kõrvuti, kuid vaid ühte neist saad korraga töös hoida. See on sama meetod mida kasutame kooliarvutitel, kus arvuti käivitamisel või taaskäivitamisel saad valida operatsioonisüsteemi mida käivitada – Windows või Linux.

See on tavaliselt eelistatud meetod neile, kes kasutavad mitut operatsioonisüsteemi ja seda pikalt. Näiteks Linuxit töö tegemiseks, Windowsit meelelahutuseks.

Kaasaegse Linuxi paigaldamine on üsnagi lihtsaks ja kasutajasõbralikus tehtud, muuhulgas võimaldades ka kergelt paigaldada end teise operatsioonisüsteemina Windowsi kõrvale ja seda üsnagi automaatselt. Küll aga kuna seda tehes on üsnagi lihtne ka oma Windows katki teha või ka andmeid kaotada, siis ühtegi juhist me siin ei paku ning see on täielikult enda vastutusel.

+ Operatsioonisüsteemid on iseseisvad
+ Jõudluses pole mingeid kadusid, operatsioonisüsteem jookseb otse riistvaral
+ Oluliselt vähem ühilduvusprobleeme kuna kogu riistvara on otse kättesaadav
– Teise operatsioonisüsteemi minekuks tuleb arvuti taaskäivitada
– Ainult üks operatsioonisüsteem jookseb korraga
– Teise operatsioonisüsteemi faile võib olla raske kätte saadama, failisüsteemide puhul on sageli ühilduvusprobleem.
– Windows kipub 2 korda aastas üsnagi ülbe olema, installides end täiesti uuesti. Seejärel on sageli vaja Linuxile vajalik boot loader (GRUB) sageli uuesti üles seadistada – Windowsile meeldib olla ainuke laps peres ja teeb seda sageli jõuga.
– Sageli võib olla vaja muuta partitsioone ja nende suurust, jagada kõvakettapinda ning hoida arvutis täiendavat boot loaderit

WSL (Windows Subsystem for Linux)

See toode on tõenäoliselt ühe Microsofti klassikalise strateegia osa:  https://en.wikipedia.org/wiki/Embrace,_extend,_and_extinguish

See on saadaval vaid Windows 10 kasutajatele. Sisuliselt lubab see jooksutada Linuxit piiratud kujul Windowsi sees. Kasutusel on Microsofti enda hüperviisor Hyper-V. See on sisse ehitatud ja seega integratsioon Windowsiga on üsna mõistlik. Täiendavate ressursside vajadus on minimaalne, eriti võrreldes eraldi virtuaalmasina jooksutamisega. Samuti on sel integratsiooni Microsofti uue Windows Terminal rakendusega. Sisuliselt on see hübriidtoode. Sellest piisab kenasti aine vajaduste jaoks, samas kõik peensused pead sa ise välja mõtlema.

https://wiki.ubuntu.com/WSL

NB! Vaikimisi puudub siin graafiliste programmide tugi. Selleks pead veidi ümber seadistama ja X serveri paigaldama. Samas võimalik see on. Eelneval Wiki viitel on see kirjeldatud.